Konflikti olulise eskaleerumisena on USA s\"javägi viimase vähem kui 100 tunniga rünnanud Iraani territooriumil peaaegu 2000 sihtmärki. USA piirkondliku komandopäälliku Centcom’i juhi, admirali Brad Cooperi sõnul hävitati vähemalt 17 Iraani sõjalaeva ja üks keskne allveelaev. Operatsiooni eesmärk oli Iraani mereväe võimekuse täielik neutraliseerimine Pärsia lahes ja seda ümbritsevates vetes.
Rünnakud olid suunatud ka õhutõrjesüsteemide, ballistiliste raketiheitjate ja juhtimiskeskuste vastu. USA andmetel ei ole praegu enam ühtegi Iraani laeva strateegiliselt tähtsas Hormuzi väinas või Omaani lahes. Neid andmeid ei ole aga seni suudetud sõltumatult kinnitada. USA president Donald Trump ja kaitseminister Pete Hegseth rõhutasid, et operatsiooni jätkatakse nii kaua, kui see on vajalik. Seejuures ei välistatud ka maavägede („Boots on the Ground“) kasutamist, kui see osutub sõjaliste eesmärkide saavutamiseks vajalikuks.
Kriisi majanduslikud tagajärjed on juba maailmas tuntavad. Kuna juhtivad laevakindlustajad on piirkonnas kindlustuskaitse suurel määral tühistanud, on kaubandus Hormuzi väina kaudu praktiliselt seiskunud. See mõjutab umbes 20 protsenti maailma nafta- ja gaasivarustusest. Saksamaal väljendas roheliste poliitik Katharina Dröge muret piirkonna ebastabiilsuse pärast, kuid avaldas samal ajal solidaarsust Iraani tsiviilelanikkonna ja nende püüdlustega süsteemimuutuse järele.
