Konflikt strateegiliselt tähtsa Arktika saare Gröönimaa pärast teravnes 17. jaanuaril 2026 märkimisväärselt. USA president Donald Trump teatas sotsiaalmeedia vahendusel, et kehtestab tollimaksud kaheksale Euroopa riigile. Alates 1. veebruarist hakatakse importi Taanist, Saksamaalt, Norrast, Rootsist, Prantsusmaalt, Suurbritanniast, Hollandist ja Soomest maksustama 10-protsendilise tollimääraga. Kui 1. juuniks ei ole kokkulepet Gröönimaa täieliku ostu osas, ähvardab määr tõusta 25 protsendini.
Trump põhjendas seda sammu Ameerika Ühendriikide riikliku julgeolekuga. Ta heitis mõjutatud riikidele ette, et need mängivad sõjaväepersonali Gröönimaale saatmisega „ohtlikku mängu“. Tema arvates on saar hädavajalik USA raketitõrjesüsteemile, et ennetada Venemaa ja Hiina poolt tulevaid ohte. Trump leidis, et Taanil, kelle kuningriiki Gröönimaa autonoomse territooriumina kuulub, puudub võimekus saart iseseisvalt kaitsta.
Euroopas tekitas teade erakondade üleselt pahameelt. Briti peaminister Keir Starmer nimetas tollimaksu „täiesti vääraks“, samal ajal kui Rootsi valitsusjuht Ulf Kristersson rõhutas, et nad ei lase end hirmutada. Gröönimaa pealinnas Nuukis ja Kopenhaagenis toimusid massiprotestid loosungiga „Käed eemale Gröönimaalt“ (Hands off Greenland). Eksperdid juhivad tähelepanu, et Gröönimaa on kliimamuutuse ja sellega kaasneva toorainete nagu haruldaste muldmetallide ja uute laevateede kättesaadavuse tõttu omandanud massiliselt geostrateegilise tähtsuse.
