Konflikt strateegiliselt tähtsa Arktika saare Gröönimaa pärast läks möödunud nädalavahetusel tunduvalt teravamaks. USA president Donald Trump teatas, et alates 1. veebruarist kehtestab ta esialgu 10-protsendilise imporditariifi kaupadelt kaheksalt Euroopa riigilt. Ohustatud on Taani, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Holland, Soome, Rootsi ja Norra. Trump selgitas, et need maksud tõusevad juuniks 25 protsendile ja jäävad kehtima seni, kuni jõutakse kokkuleppeni Gröönimaa täieliku müügi osas Ameerika Ühendriikidele.
Trahvitariifide põhjus on Euroopa partnerite vastuseis Trumpi ülevõtmisplaanidele. Vastavad riigid olid hiljuti saatnud Gröönimaale väikeseid väeüksusi seoses sõjaväeõppusega 'Arctic Endurance', mida Trump pidas provokatsiooniks. Gröönimaa pealinnas Nuukis ja Kopenhaagenis avaldasid laupäeval tuhanded inimesed meelt loosungi all 'Gröönimaa ei ole müügil'. Gröönimaa peaminister Jens-Frederik Nielsen rõhutas õigust enesemääramisele ja lükkas tagasi kõik annekteerimiskatsed.
Euroopa reaktsioon oli selge. Suurbritannia kultuuriminister Lisa Nandy nimetas Ühendkuningriigi seisukohta 'läbirääkimatuks' ja rõhutas, et Gröönimaa tulevik sõltub ainult elanike ja Taani otsusest. Prantsusmaa president Emmanuel Macron lükkas ähvardused tagasi kui lubamatud hirmutamise katsed. Ka Euroopa Komisjon lubas Taanile täielikku solidaarsust ja teatas kavast koordineeritud vastus anda ähvardavale kaubandustõkkepoliitikale. Eksperdid hoiatavad, et USA presidendi tegevus võib ohustada transatlantilist liitu ja NATO terviklikkust.
