Pärast sõjaliste vastasseisude puhkemist Lähis-Idas saabusid neljapäeval esimeste evakuatsioonilennukitega Euroopa kodanikud oma kodumaale. Lufthansa lennuk maandus hommikul Frankfurt am Mainis, tuues reisijaid Omaani pealinnast Maskatist. Teadete kohaselt maksid piletid umbes 500 eurot inimese kohta. Saksamaa välisminister Johann Wadephul rõhutas, et eriti haavatavamad grupid, nagu rasedad ja lapsed, said reisijate valikul eelisjärjekorda.
Ka Austria on oma tagasitoomise operatsiooni hoogustanud. Pärast seda, kui esimene riiklikult korraldatud lend saabus kolmapäeva õhtul Viini, kuulutati neljapäevaks välja veel ühendusi Riadist ja Maskatist. Kuna otselennud kriisipiirkondadest pole mõnikord võimalikud, transporditi reisijad kõigepealt Ühendemiraatidest ja Katarist maismaad mööda turvalisematesse naaberriikidesse. Austria välisminister Beate Meinl-Reisinger koordineerib kriisistaabi meetmeid.
Euroopa tasandil tugevdatakse ka sõjalist kaitset Küprose saarel. Hispaania ühines saare kaitsmise initsiatiiviga pärast seda, kui sealne sõjaväebaas langes droonirünnaku sihtmärgiks. Saksamaa loobus oma mereväeüksuste saatmisest, kuid toetab diplomaatilisi jõupingutusi olukorra rahustamiseks. Samal ajal hoiatas Teheran Euroopa Liitu edasise sekkumise eest ja ähvardas kättemaksuga.
Suurbritannias tekitab valitsuse seisukoht sisepoliitilisi arutelusid. Teadete kohaselt takistasid kabinetiliikmed peaminister Keir Starmerit andmast USA-le piiramatut luba kasutada Briti baase rünnakuteks Iraani vastu. See otsus sai USA presidendilt tugevat kriitikat, mis koormab kahe liitlase diplomaatilisi suhteid. Briti valitsus põhjendas oma seisukohta rahvusvahelise õiguse küsimustega ja sooviga vältida konflikti edasist piirkondlikku laienemist.
