Kesket pingelises diplomaatilises olukorras Gröönimaa poliitilise tuleviku pärast saatis Bundeswehr 16. jaanuaril 2026 luuremeeskonna arktilisele saarele. 15-liikmelise delegatsiooni, kuhu kuulusid logistikud ja eksperdid, eesmärk oli uurida tingimusi sõjalise panuse andmiseks piirkonna julgeolekusse. See hõlmab võimalusi mereala järelevalveks ja ühisharjutusteks Euroopa partneritega nagu Norra, Rootsi ja Prantsusmaa. Meeskond maandus pealinnas Nuukis ja tegutseb Taani juhtimisel.
Euroopa suurenenud kohaloleku taustaks on korduvad avaldused USA presidendilt Donald Trumpilt, kes soovib endale Taani valduses olevat saart. Trump põhjendab seda riiklike julgeolekuhuvidega ning sooviga kaitsta end Venemaa ja Hiina mõju eest Arktikas. Valges Majas toimunud üritusel ähvardas ta ka kehtestada kaubandustollid neile riikidele, kes tema plaane territooriumi omandamiseks ei toeta. USA valitsuse sõnul võib ülevõtmine toimuda kas 'lihtsal või raskel viisil', kusjuures ka sõjalisi võimalusi ei välistatud.
Taani valitsus ja Gröönimaa esindajad lükkasid USA nõuded taas kindlalt tagasi ja rõhutasid territooriumi suveräänsust. Nuukis ja mitmes Taani linnas toimusid demonstratsioonid loosungiga 'Hands off Greenland' ('Jätke Gröönimaa rahule'). Ka USA-s on vastuseis kasvanud: erakondadeülene USA Kongressi delegatsioon külastas Kopenhaagenit, et kinnitada oma toetust NATO partnerile Taanile. Mitmed vabariiklaste saadikud hoiatasid presidenti, et vägivaldne annekteerimine võib tähendada tema presidentuuri lõppu ja NATO liidu lagunemist.
