USA president Donald Trump on teatanud ulatuslikest kaubandusmeetmetest liitlaste vastu. Aruannete kohaselt kehtestatakse lisamaksed mitmetele NATO riikidele, näiteks Saksamaale, Taani, Norrale, Soomele, Rootsile ja Islandile. Selle sammu põhjuseks on ilmselt USA hinnangul ebapiisavad kaitsekulutused nendes riikides ning soov vähendada kaubandusbilansi puudujääke. Eriti on USA administratsiooni luubi all Saksamaa selle majandusstruktuuriga.
Seoses Gröönimaaga on USA presidendil ebatavaline diplomaatiline lähenemine. Väidetavalt pakkus ta, et riigid võiksid ühe miljardi dollari eest osta koha tema kavandatud rahu nõukogus. Seda peetakse katseks hankida uut finantsressurssi ja samal ajal kindlustada USA geopoliitilist mõju Arktika piirkonnas.
Välispoliitiliselt karmistas Trump ka tooni Iraani suhtes. Ta pooldas avalikult võimuvahetust Teheranist. See märgib pingete edasist eskaleerumist niigi pingelistes suhetes Ameerika Ühendriikide ja Iraani juhtkonna vahel. Rahvusvahelised reaktsioonid nendele avaldustele on kantud murest piirkonna edasise ebastabiilsuse pärast.
Samal ajal jälgib maailma majandus eelseisvat Maailma Majandusfoorumit Davos. Arvestades Trumpi protektsionistlikke teadaandeid, oodatakse, et tänavused Šveitsis toimuvad kõnelused tulevad põnevamad kui aastaid. Jääb üle oodata, kuidas globaalne majandusühendus ähkuvatele kaubandustõketele reageerib.
