Euroopa Liit reageerib USA presidendi Donald Trumpi püüdlustele saada kontroll Gröönimaa üle. Ühise strateegia väljatöötamiseks on kokku kutsutud riigipeade ja valitsusjuhtide erakorraline tippkohtumine. Arutelude keskmes on küsimus, kuidas Euroopa saab vastata Ameerika Ühendriikide territoriaalsetele ambitsioonidele, kahjustamata seejuures suhteid üle Atlandi ookeani.
Gröönimaa, mis on Taanist kuuluv autonoomne piirkond, mängib praeguses geopoliitikas võtmerolli. Saare vastu tuntakse huvi mitte ainult selle tohutute haruldaste muldmetallide ja muude toorainete varude tõttu, vaid ka seetõttu, et polaarjää sulamise tõttu muutub see strateegiliselt oluliseks asukohaks uute laevateede jaoks. Donald Trump avaldas juba oma esimese ametiaja jooksul huvi saare omandamise vastu, millele Taani valitsus ja Gröönimaa juhtkond tollal kindlalt vastu seisid.
Euroopa poliitikas jälgitakse USA presidendi tegevust kriitiliselt. Valitseb üldine arusaam, et Gröönimaa ei ole kaubandusartikkel. Eksperdid juhivad tähelepanu sellele, et USA võiks saarel kohalolu kaudu oluliselt laiendada oma sõjalist mõju Arktikas, mis mõjutaks ka julgeolekuolukorda seoses Venemaa ja Hiinaga. Kavandatav tippkohtumine peaks teenima Taani suveräänsuse tugevdamist ja ühtse frondi loomist ühepoolsete territooriuminõuete vastu.
