Pekingis Suures Rahvamajas algas neljapäeval Hiina Rahvakogu iga-aastane istungjärk. Umbes 2800 delegaadi ees esitas peaminister Li Qiang valitsuse tööaruande, mis tähistab lahkumist varasematest kasvuambitsioonidest. Bruto sisemine toodang (BKT) eesmärgiga 4,5 kuni 5 protsenti reageerib riigi juhtkond püsivatele struktuursetele probleemidele, nagu kinnisvaraturu kriis ja nõrk sisetarbimine.
Majanduslikest raskustest hoolimata kavatseb rahvavabariik massiliselt relvastuda. Kaitse-eelarve peaks 2026. aastal kasvama umbes seitse protsenti, mis teeb ligikaudu 239 miljardit eurot. Sellega on Hiinal endiselt suuruselt teine sõjaline eelarve maailmas pärast USA-d. Oma aruandes rõhutas Li Qiang ka kavatsust otsusekindlalt edendada Taiwaniga 'taasühendamist' ning vastustada igasuguseid iseseisvuspüüdlusi või välist sekkumist.
Poliitilist päevakorda Pekingis saadab terav kriitika Washingtonist. USA president Donald Trump nimetas pressikonverentsil Euroopa energiapoliitikat ja Hiina tuuleturbiinide ostmist valeks otsuseks. Ta süüdistas Hiinat selles, et riik küll ekspordib neid tehnoloogiaid suures ulatuses, kuid kasutab oma riigis peamiselt traditsioonilisi energiaallikaid. Eksperdid vaidlustavad seda väidet ja viitavad Hiina juhtivale rollile taastuvenergia laiendamisel nii kodu- kui ka välismaal.
