Neli aastat p\ärast ulatusliku s\otila sissetungi algust Ukrainasse on Venemaa riigijuhtkond eesotsas Vladimir Putiniga ampi valikutes. Kui riik seisab silmitsi logistiliste ja julgeolekupoliitiliste takistustega, avanevad maailmapoliitilisel areenil uued v\imalused. Venemaa strateegia kesksel kohal on endiselt rahvusvaheliste sanktsioonidega toimetulek ja eksporditeede kindlustamine.
Hiljuti toimus Läänemerel intsident nn. ‘varjalaevaga’. See laev, mida kasutatakse ilmselt Venemaa nafta veoks sanktsioonide vältimiseks, p\genes Saksamaa Föderaalpolitsei kontrolli eest Fehmarni väinas. Sellised juhtumid toovad esile rahvusvaheliste vetes valitsevad pinged ja Venemaa püüdlused säilitada oma majanduslikku tegutsemisv\imalust hoolimata piirangutest.
Geopoliitiliselt ootab Kreml suurt muutust Ameerika Ühendriikides. Vaatlejad peavad Donald Trumpi naasmist Valgesse Majja v\imalikuks ‘õnnemänguks’, kuna see v\ib viia l\äne riikide toetuse vähenemiseni Kiievile. Samas püsivad märkimisväärsed mured: sõjast tulenev majanduslik koormus, tehnoloogiline sõltuvus ja pikaajaline eraldatus Euroopa turgudest avaldavad tugevat mõju.
Kultuurilised ja intellektuaalsed h\ääl, nagu kirjanik Viktor Jerofejev, hoiatavad Venemaa ühiskonna sügavate muutuste eest. Ta kirjeldab olukorda, kus v\itluse ülistamine hakkab järjest enam igapäevaelu domineerima ja rahumeelne kooselu l\ännega tundub kauge unistusena. Järgmised kuud näitavad, kas Moskva strateegilised lootused suudavad üles kaaluda struktuurilised puudujäägid.
