Sõjalise eskalatsiooni, mis on enneolematu, käigus on Ameerika Ühendriigid ja Iisrael alates 28. veebruarist 2026 korraldanud ulatuslikke õhu- ja raketirünnakuid sihtmärkidele üle kogu Iraani. Teherani ametlik kinnitusel hukkus seal kauaaegne kõrgeim juht, Ajatollah Ali Khamenei. Rünnakuid, mida peetakse islamivabariigi võimukeskuse vastu suunatud 'pea maharaiumise löögiks', suunati sihipäraselt valitsushooneid, tuumarajatisi nagu Isfahanis, samuti sõjalisi peakortereid. Lisaks Khameneile hukkus teadete kohaselt ka arvukalt teisi kõrgeid juhtkonna liikmeid, sealhulgas staabiülem Abdolrahim Mussawi ja Revolutsioonikaardi komandör Mohammad Pakpur.
Riigi poliitilise juhtimise võttis ajutiselt üle kolmeliikmeline üleminekuruum, kuhu kuulusid president Massud Pezeshkian, justiitsminister Gholam-Hussein Mohseni-Edschehi ja Alireza Arafi. Keset sõjalisi konflikte on alanud arutelu Khamenei püsiva järeltulija üle. Potentsiaalseks soosikuks peetakse tema poega Modschtaba Khameneid, kes peaks konservatiivsetes ja usulistes ringkondades laialdast toetust nautima. Samal ajal tegutseb Rahvusliku Julgeolekunõukogu sekretär Ali Larijani mõjukalt, kes praegusel hetkel kategooriliselt keeldub läbirääkimistest USA-ga.
Konflikti mõjud on tunda kogu maailmas. Samal ajal kui Iraan vastas vastulöökidega Iisraelile ja USA tugipunktidele piirkonnas, sattusid rahvusvahelised finantsturud turbulentsi. Eriti tugevalt kannatas Lõuna-Korea börs, kus peamine indeks Kospi massiliselt langes. Samal ajal hoiatavad julgeolekuasutused suurenenud ohu eest Iraani-poolsetelt küberrünnakutelt, mis võiksid sihtida eelkõige lääne finantssektorit. Humanitaarne olukord halveneb nähtavalt; abiorganisatsioonide andmetel on lahingutes hukkunud juba sadu tsiviilisikuid.
